kunagi oli suusareis

Ürikute tarbeks tuleks kirja panna, et käisime märtsis kõige perega Slovakkias suusatamas. Miks just seal? No eks ta ole, pärast Austriat ja Cervinia-Zermatti või Kolme orgu tundub Andorragi pisut nigel, see-eest aga päikseline ja odav, siis oli Slovakkiasse minek pisut kaheldava väärtusega ettevõtmine... aga no mis sa teed kui mõni on üle poole aasta töötu olnud ning rahakott just puuga seljas pole. Kõigele lisaks veel bussireis... no see kõlabki umbes sama jubedalt kui tegelikkus oli.
No aga põhjustest veel - nimelt oli viimasest Jasna-reisist täpselt 10 aastat möödas ning ka siis käisime kogu perega. Üürisime mikrobussi, võtsime sõprade pere ühes ning olime küll oma nädala jooksul kahes eri hotellis aga mõlemad siiski keskuses. Seekord läksime Popradi ja mõte oli käia ka teistes keskustes, sest Jasnas olime juba 3 korda käinud.

Jasna on koht, kus esimest korda elus mäesuusad alla panin ning suusatama õppisin (ema õpetas), küll valesti aga siiski, reisi lõpus tulin igast kohalikust mäest probleemideta alla. Kuna ema 50+ vanuses mäesuusatamisega alustas, siis tundus, et asi väärib katsetamist - ehk saan ka mina hakkama :) Järgminegi suusareis läks Jasna, siis aga omal käel. Mikrobuss, ema ja vend ning sõbrad, kellest üks paar polnud kunagi varem suusatanud. Too meesolevus sõitis juba ülejärgmisel päeval igast mäest ja ka mittemäest, st mitte ametlikust mäest - tõstukialused jms, alla.

No aga tagasi seekordse reisi juurde. Bussisõit oli jube, läksime üle Tartu, sest see reis sobis ajaliselt, hinnalt ja pikkuselt kõige paremini.... Tartu väisamine tõi aga paraku kaasa mitu tundi pikema sõidu. Siis iga natukese aja tagant pissi-, kohvi-, söögi- jne peatus... sh ka kell 2 öösel. Oleks siis soe olnud aga mul hakkas külm kui bussiuksed lahti tehti :(

No ja kohapeal käisime 2 päeva Jasnas ning 2 päeva Tatranska Lomincas. No ega selles Lomnicas tõesti suurt midagi teha polnud http://www.vt.sk/en/mountains/skiing/tatranska-lomnica/
Jasna oli aga kõvasti arenenud - Põhja- ning Lõunanõlvad olid ühendatud ning oli kohti kus suusatada :) Eks see mõjutas Lomnica nigelat muljet, et oli suhteliselt soe ning allpool oli lumepuder, kus libisemisega ääretult kehvad lood, päris üleval oli aga jää ning kohutav järjekord. Teised keskused pidid väidetavalt veel kehvemad olema ning hoolimata reklaamist, et külastame erinevaid keskusi, meid nendesse ei viidud. Puudus ka normaalne info selle kohta, et kuidas soodsamaid pileteid osta (netist ostes oli arvestatav allahindlus), reisijuht oli 2 keskmist reisipäeva üsna umbjoobes ning veekeskuse külastuse eel rahakogumise asemel magas bussis. Veekeskus oli ka muidugi tore... laste lemmikud torude näol leidsime alles päris lõpus, ma ei tulnud selle pealegi, et tuleb läbi mitmete väravate ja hotelli- või söögiosa mööda koridore pikalt rännata, enne kui õigesse kohta jõuab. Arvasin et õues nähtud torud kuuluvad mingi hotelli või mingi muu veekeskuse juurde. Suuri laineid tehti ka kord tunnis ning infot selle atraktsiooni kohta polnud ka eriti kusagil.

Lapsed jäid vist reisiga rahule, Ness muidugi streikis mäel ning sõitis jalad harkis (kui pärast tahtis, siis oskas ikka õigesti sõita ka), tips oli muidugi tubli - ta on endiselt meie pere kõige parem suusataja.

Eesti rahvuslik lennufirma - parasjagu kuulutati see nimi välja :)

Spordipäev

Ness läks pärast haigust esmaspäevast kooli... aktiivõppenädal, nii et väga kerge sisseelamine kooliellu.

Alguses pidi olema spordipäev kusagil sisetingimustes ja lubasime talle juba puhkepäeva. Arst arvas, et nädal pärast palavikku ei tasuks veel trenni teha ja kusagil tolmus joosta ja hüpata ei tundunud just kõikse parema ideena. Aga lumi tuli maha ja valgeks läks maa, kaks väikest lapsukest nüüd suusatada saab. No igatahes toimus suusaneljapäev ja kuna imedeime, pärast talvepäevi olid suusad kodus, siis oli ka korralik varustus Nessile kaasa anda, sest 1-4 klass olid I vahetuses, Tips läks järgmise satsiga ning kui suusad oleksid baasis olnud, siis poleks Ness neid sealt kätte ju saanud.

Hoolimata võistluse lõpus olnud kukkumisest pani Ness omavanuste poste seas suusavõistluse kinni. 

Klassiõe ema kommenteeris:
Käisin täna lapsega kaasas suusapäeval. Jõudsin radikaalsele järeldusele, et koolide suusatunnid tuleks alates põhikoolist ära keelata. "Suusatund" tähendab enamasti seda, et kamp teismelisi aetakse rajale, teksad jalas, sulejope hõlmad pärani, tukk lehvimas ja laenutusest võetud vööni suusakepid kahel pool visklemas. Mingit suusatehnika, kukkumise või ohutuse teemalist juhatust ei ole. Case 1. Laskumine Nõmme suusasillalt. Laskumise lõpuosas lebab üle kahe suusaraja kummuli kukkunud kahemeetine meessoosst teismeline. Talle sõidab (õnneks õnnelikult) otsa üks algklassilaps, kes samuti kukub. Juhendasin teismelist et rulligu end rajalt ära põõsasse, sinna ta ukerdama jäi. Case 2. Suusaraja teises otsas koperdas teine mehemõõtu kohmakas teismeline. Rada oli ülijäine, tagant tuli üks trenni tegev spordimees. Kiirus korralik. Üritas ootamatu libastumise tõttu vehkima hakanud ja külje maha pannud teismelisest mööduda. Ei õnnestunud. Tulemuseks verd purskav nina, pooleks kepp ja veel mõned iluvead (seda siis sportlikul meeskodanikul). Algklassilastel on õnneks säilinud veel mänguline kehatunnetus ja osavus, mis kohati kompenseerib puuduliku tehnika. Seetõttu võiks neid siiski suusatundi lubada.

Tips oli omavanustele tüdrukutele 2 minutiga ära teinud. Pärast olevat selgunud, et mingi poiss olevat kiirem olnud aga tal polnud motivatsiooni veelgi enam kiirustada, sest niigi oli ju oma ringi järgmisest ikka väga palju ees.

jõgedel-mägedel

Lisaks klaverimängule tegeleb Ness ka tantsuga :) Pühapäeval oli Pääsküla koolis jõululaat koos eeskavaga. Saate aru, poisse tantsib rohkem kui tüdrukuid! Mu silmad pole sellist asja enne näinud, et nii palju partnerita poisse on ... tüdrukud - jookske!

oh kuusepuu

Jõulumäe jooksikud

aga mul on vaba päev.... vihma sajab ja poodi või jõusaali minek vajab tõsist eneseületust.
Ajaloo jaoks märgin ära, et lapsed said III kohad.
Nüüd sulistavad nad veekeskuses ja minul on vaba aeg. Vanemate puhkus on nõks valesti planeeritud - peaks minu puhkepäevaga samal päeval olla, sest mul on vaja vahel päevi, kus ma ei pea kellegiga suhtlema, siis kui ma just ise ei taha.

Rabajooks

Kuna kevadel lapsed viilisid, siis seda enam et tookord sai Nessi lasteaiakaaslane poodiumile, otsustasime et seekord nad jooksmisest ei pääse. Ilm oli ka super ja rahvast oli nagu murdu - üsna rekordosavõtu lähedane tulemus olevat olnud.
Nüüd jääb mulje nagu me oleks jubedalt tulemustele orienteeritud aga kuna Ness on olnud ilgelt heas hoos ja ta tahtis uut koolikotti, siis ütlesime talle, et kodurada ja andku aga minna.
Selle ütlen kohe ette ära, et Tips jäi seekord Nessile ikka korralikult alla... tal on pidev jama pistmise, kõrvetiste jms. Ma ise arvan, et põhiprobleemiks on laiskus kondiites. Kui ikka trennist hoogsalt viilida, siis ei tule ka tulemust. Ja praegu on veel õige aeg sporti teha sest täiskasvanutel tulevad igatsugu  keemiad (ma ei mõtle dopingut) juurde, nii et siis on tervisespordi asemel tegemist tervistkahjustava spordiga.
Aga tagasi Nessi juurde, kes oli väga tubli ja jõudis poodiumile!
Suur pettumus oli aga see, et Tips on saanud igal erineval poodiumikohal koolikoti aga Ness ei saanud, sai hoopis Nike rätiku ja Oriflame pesugeeli ja deodorandi ja veel mingit väiksemat staffi nagu Postimehe sokid ja LOV poolt jõusaali kinkekaart (jube lühikese kestvusega seejuures).
Aga ikka superhüpertubli!

Türil

ja jälle jooksmas...
Seekord siis kavas Nessil 4km linnajooks-lastejooks ning Tipsul on ülesanne joosta Kirnal Türile.

Loomulikult tuli mõte minna väga äkitselt ning ennast oleks olnud ikka väga kallis regada, seega said seekord jooksma minna vaid lapsed. Kodutöö oli ka täiesti tegemata, nii et andis ikka otsida kus see Nessi start on. Ega aega väga palju ei olnud, sest Tibbs tuli ju Kirna transfeerida.

Tegelikult väga mõnus üritus... lastel oli ikka võimalik joosta ka, mitte vaid traditsiooniline paarsada meetrit ja kõik saavad kommikoti (sellest kommikoti tervislikkusest pole ka mõtet eriti rääkida).

Ilm oli päris jahe... nii et Nessil oli käsk startida nii, et jope kukub õlgadelt stardipaika maha, kust ma selle siis üles korjan. Niigi oli see mees lühikeste pükste ja paljaste säärtega.
No ja pärast jopekorjandust oli veel piisavalt aega talle vastu jalutada ning kellegi hea inimese värava taga õunu nosida. Väikesed kohad on seepärast mõnusad, et ongi korv õuntega näiteks värava taga, sest kui on ikka hea õunaasta, siis jääb ju õunu üle ning miks mitte neid komposti viskamise asemel hoopis möödakäijatele pakkuda?
Igatahes oli ootamine täiesti nauditav ja kui Ness minuni jõudis, siis spurtisin koos temaga, martsipaniõun hambus ;) Päris naljakas pilt võis olla.
Läks nii, et Ness küll eessõitvat politseiautot kätte ei saanud aga esimesena finišisse ta jõudis :) Hurraaaa! Ikka supertubli.

Natuke oli pettunud, et karikas nii väike oli. Aga nüüd on tal 2 "karikat" Tipsu 1 vastu.

Tips oli ka hüpersupertubli. 6,5 km distantsil oli ta naiste arvestuses 11.... samas oli ta N12 arvestuses 5. kohal, seega on 12-aastased eriti tegijad.

See tuleb ka mainida, et stardipaugutas Tanel Padar, juua sai ka Tips Tannult :D

sügis

sügise saabumise puhul sai blogi pisut soojema väljanägemise.
Sügise saabumist kuulutab ka Pirita sügisjooks, millest kolmandat korda osa võtsin. Õnneks laskis haige jalg lõpuni joosta.... mina, kellel on alati probleem pigem põlvega, suutis mõne nädala eest hoopiski jala välja väänata ning viimane Stamine jooks oli tänu sellele ikka vägagi valuline. Eks see jalg tunda andis aga pärast 2km ei läinud hullemaks vaid lihtsalt andis tunda, et ta seal on.
Ness oli tubli - sai karika! Tal oli viimane kord võimalus 0,5km lastejooksul osaleda. Pärast jooksime kõik koos seda ca 6km distantsi.

Tips on alla käinud, P jooksis tast seekord kiiremini... Ness jooksis ka üle pika-pika aja nii pikka maad. Eks ta käib nüüd kergejõustikutrennis ka, nii et vaatame kuidas Rabajooksul läheb, ise arvan et suvise laisklemise tulemusel ei lähe eriti hästi... aga eks tal on ka paar aastat aega seal poodiumi püüda.

reisil

Kuna kodus läks tempo seoses isa raamatuga väga hulluks ja sooja ka ei lubanud, siis otsustasime võtta suuna lõunasse. Minu panus seisnes Horvaatia nimelise raamatu ostmises.

Mööbeldamas

Väga väsitav, väga väsitav... käisime täna Aatriumis ja Gigandis ja Kaare teel ja K-Rauas kah. Süüdlaseks on ikka Tips, sest tema tuba on vana tema ja Nessi tuba ning džungliteema ei ole päris tema jaoks. Ja eks mööbel ole ka väsinud - saepurust kvaliteetmööbel :P niivõrd kuivõrd selline asi võimalik on, mu meelest peab nõukaaegne mööbel paremini vastu kui prantslaste kvaliteetne Gautier.
Üks asi on väsimus aga teine asi on ka funktsionaalsus - laps kasvab, mööbel aga selline lasteaialapse-algklasside esimeste aastate oma.
Nii et kui keegi varsti lapskodanikule mööblit vajab, siis võite me poole pöörduda :)

Tipsule vaatasime esmalt mitu peaaegu sobivat komplekti välja, Aatriumi tädi kadus muidugi hinnapakkumise tegemiseks ära.... aga Gigandist leidsime hiiglasliku riidekapi, sellega sobiva riiuli ja ka laua ning öökapi. Laud jäi praegu ostmata, sest Tipsule tundus 50cm sügavust pisut vähesena. Ma arvan, et lauda on ka kõige kergem kokku panna, suvel väga vaja pole ka - et paneks enne muud asjad kokku ja siis vaatame, millist mõõtu lauda vaja on.

No ja siis tapeedi otsingud - seeon kordi hullem kui mööbeldamine... viimasel ajal olen mitmed meeldivad tapeedid leidnud Kaare teelt, seekord aga ei tundunud ükski sobivat, jäi silma üks K-Raua tapeedivalik http://rautadigicamp.kesko.fi/campaigns/epaper_est_lv/krauta_leaflet_june_ee/#/article/6/page/1 tundus isegi kõige meeldivam aga jätkame praegu veel otsinguid :)

Mees läheb tantsupeole

Nüüd on siis asjad niikaugel, et meie oma tantsuetendusega on ühel pool aga juubeliaasta puhul jätsid meie mehed tantsupeo ära - tantsimise mõttes vähemalt.
Aga et ikka oleks meie kandist esindajad olemas, siis Ness läheb koos oma ja paralleelklassiga pidusse, st et tänane õhtu saab sisustatud pakkides ja triikides. Vaja on valgeid ülepõlvepõlvikuid (ma ei tea kui mehelikud on need täiskasvanud inimese jalajämeduse arvestusega tehtud põlvikud, mis neile ilmselt sukamõõdu välja annavad), püksid tuleb parajaks teha, st nööbid edasi tõsta, leida madrats, magamiskott jne.
Ei kujuta ette, kas nad saavad aru, millesse nad end mässinud on? Vaatasin just proovide plaani ning see on ikka üsna tihe. Õnneks on proovid aga 2 päeva, mitte 5 nagu üldtantsupeol.

Laulavad ja tantsivad

Nüüd on lastel olnud mitu laulu- ja tantsuga seotud üritust jutti.
24. mai oli Nõmme kevade raames suur laulu- ja tantsupäev, kus tips ka laulis.

ilm oli super ainult tips oli väsinud, ta oli hommikul Elvas võistlustel ning jõudis nibin-nabin kontserdi alguseks kohale. St et olime arvestanud, et ta ei jõua aga siis järsku selgus, et ehk ikka jõuavad ning siis läks kibekiireks valgete riiete otsimiseks (pärast ta kurtiski, et kleit oli väike ja tal ebamugav olla).

No ja 30. mail oli koolis 9. klasside lõpukell, seal käis esinemas 6 poissi poistekoorist, sh Ness.

ja pühapäeval 1. juunil oli koolis suur perepäev, kus esines Ness pulgatantsuga (lihtsustatud versioon sellest, mida ma tean) ning mõlemad lapsed laulsid oma kooriga.

Minul nina punane peas, sest kes oskas arvata, et peab nii pikalt päikese käes istuma, hommikul kodunt väljudes oli ju taevas pilvine ja hall.

Ja perepäevalt jõudsime just siis koju kui onu Yngve külla tuli :) Väga tihe päev ja hoolimata rohketest positiivsetest emotsioonidest ka väsitav. Nii et õhtul asjalik olemise asemel sai hoopis pikutatud ja molutatud - magamaminekuks oli ju kell liiga varajane.

Ma arvan, et vanadus pressib peale - kuigi vanad inimesed vist ei taha laupäeva- ja pühapäeva hommikul pikalt magada? Ja ega laupäevane töölkäimine vist ka nädalavahetust lõõgastavaks ei muuda.

Tipsu esimene karikas

Esimene linnasõit ja II koht! jeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeee. Vaadake, millisest hullust mäest nad üles sõitma pidid! Neil oli vaja sõita 2 ringi, suurematel veelgi enam.


Kuna pidime veel 1 päevaks Viljandisse jääma, sest mõned hullud osalevad Estonian Cupi sarjas - fui kui lohisev nimi, eelmise aasta sponsori järgi Samsungiks kutsuda oli palju mugavam ju - siis pidime leidma ka öömaja.

Käisime siis mu lelle juures külas, kus selgus, et 4 tundi kaminakütmist annab hommikuni mõningast sooja ning see, et peale ühte veiniklaasi ehitas P elektrisüsteemi piisavalt ümber, et radikas hommikuni sooja andis ning isegi sooja vett sai samal ajal keeta ja korgid ei lülitunudki välja. Naersime, et oleks veel veidi alkoholi sees olnud, siis oleks võinud kogu süsteemi ümber ehitada. (kodus mitte järgi proovida - lihtsalt pimedas ja külmas istumine ei tundunud eriti meeldiv, seda enam et tänu vihmale oli üsna niiske ja rõske olemine, ega seal saunamajas ju talvel keegi elutse) Naabermajas elab küll sõber elektrik aga tal on vahepeal joomise ja pidutsemisega nii palju tegemist, et enne jaanipäeva polevat temal elektrikilbi vahetamiseks aega. Maaelu ju...

ikka nõrgim...

Seekord oli Ness essa, tegi isegi Tipsule jooksus ära. Selge see, et Tipsule istub pikk maa paremini, oleks 2 km juba olnud, siis oleks ta vähemalt III koha saanud, seekord siis napilt IV koht oma vanuseklassis.

Mina ja P olime oma kategooriates kumbi 8. kohal.... aga minu tempo oli muidugi kõvasti aeglasem.

Ness muidugi võrdles enda ja Tipsu 2 nädala tagust kingikotti... see oli Tipsul kõvasti suurem ja kottiderohkem ;). Ta sai ainult 1 palli, nüüd vaja leida nõel, et see täis pumbata.

Perede arvestuses oli ilge jama, nad ei suutnud kuidagi tulemusi kokku liita, andsid siis välja 3 III kohta, samas praegu on kodulehel, et me olime III kohal, siis korraldaja kirjutab, et tegelikult olime ikka IV kohal ja laste trennikaaslaste pere oli III kohal... no kokkuvõttes, et mida suurem pere, seda rohkem punkte ja kõrgem koht, nii et järgmiseks aastaks lapsendame. Ilmselt tuleks võtta paar last kusagilt aafrikast, peab uurima, kus need kõikse kiiremad jooksjad kasvavad.

Lihtsalt see korraldamatust rikkus pisut tuju, eks kõik olid pärast jooksmist väsinud ja ei suutnud asja nii huumoriga võtta nagu oleks pidanud.

esimene triatlon

Kui kõik algusest peale ära rääkida, siis Nessi II vahetuse ja hilise koolipäeva lõpu tõttu tuli uus trenn leida, sest kui kool lõppeb 15 minutit pärast trenni algust, on jube raske õigeks ajaks kohale jõuda.
No ja siis saigi valitud triatlon - esiteks, lapsed õpivad ujuma... ujumistreeningutel on liiga palju ujumist aga triatloni puhul 2x nädalas, jooksu-üldfüüsilist treeningut 1-2 korda nädalas - sõltuvalt lapse vanusest. Tips sai siis ka sinna trenni pandud - et õpiks peale kooli ujumisaastat korralikult ujuma.
Täna oli siis tasumise tund, nägime kuidas lapskodanikud ujuma on õppinud - Tipsu stiil oli fantastiline! Ness rabeles jalgadega rohkem aga krooli ajal hingamine oli jälle jube aeglane, pikalt oli poolkülili ja suu peaaegu lakke keeratud. No igatahes mina olin vaimustuses... ajatabelis see tulemus küll nii hullult hea polnud aga teised suuremad lapsed on juba pikalt ujunud.
Rattasõidult ma Nessi puhul väga midagi ei oodanudki, tal ju väike maastikuratas (Tipsu vana ratas) aga Tipsust lootis korralikku koha parandamist - ilmselt nii ka läks.... aga kõige üllatavam oli see, et Ness jooksis kiiremini kui Tips, eks see 1km oli lühike maa ka aga ikkagi. Kui ta vahetusalas poleks kiivri võtmisega nii palju aega raisanud, oleks tulemus veelgi parem olnud.
Kokkuvõttes poodiumile kumbki ei jõudnud aga ma arvan, et positiivsed emotsioonid mõlemal.

rabajooks

mina olen nõrgim lüli!


Tips essa, P teine, Ness kolmas (jooksis talvesaabastega - tark laps, tark laps..... botased olid esikus olemas küll, sai trennikotist välja võetud ja puha aga jalga ei jõudnud ega kaasa ka paraku mitte) ja mina neljas. Imede-ime on see, et ma ära ei surnud, tavaliselt on 3km see piir, kus surema hakkan või hakkab pistma või põlv valutama või tuleb jalg otsast ära aga seekord, täiesti müstiliselt, suutsin kõik see maa joosta.

nüüd tuleb veel suvi otsa komapäeviti jooksmas käia ja vaatame kuidas sügisel lood on.

rattahooaeg avatud

ja 1. aprillil ilmus mu pildile külaline :P

Läheb lahti

http://uudised.err.ee/index.php?06286804

Direktor: anname oma parima

Rahumäe põhikooli direktor Matti Martinson ütleb, et tema koolimaja pole kummist ning vastavalt võimalustele on püütud leida kuldne kesktee.

Probleem koolikohtadega sai Nõmmel tema sõnul alguse juba aastaid varem, kui 1990. aastate keskpaigas suleti Männiku 39. keskkool ja hiljem ka Valdeku tänava kool.

Samal ajal arenes protsess, kus Nõmme linnapoolses osas jaotati krundid pooleks ja Viljandi maantee äärde kerkis suur elamurajoon, kus on kõik noored pered ja kelle lapsed vajavad koolikohta.

"Sellest tingituna ongi linnapoolses osas rahvastikku juurde tulnud ja on tekkinud koolikohtade puudus. Pääskülas on rahvastik vananenud ja seal probleem nii terav pole," lausus ta.

Lapsed tuleb Martinsoni sõnul aga kuhugi ära paigutada. Ja linn, arvatavasti lastevanematele vastu tulles, on suunanud nad Rahumäe, Nõmme põhikooli ja Nõmme gümnaasiumisse.

Direktor ütleb, et tema koolis on garderoob 600-le, sööklas süüakse kuues vahetuses. Kehalise kasvatuse tunde, mille läbiviimiseks on saal-aula, on kokku 108, mis viie päeva peale jagades teeb üle 20 tunni päevas. Saali kardinaga poolitades jääb päevaseks koormuseks ikkagi üle 10 tunni.

Martinson möönab, et eelmisel aastal suudeti tõesti õhtuse vahetusega alustada juba keskpäeval, kuid tänavu ei mängi enam välja.

Lastevanemate ettepanek panna õhtusesse vahetuse vanemate klasside õpilased ei toimi direktori sõnul seetõttu, et neil on võrreldes algklassidega rohkem tunde ja koolipäev veniks kella 19 või 20-ni. 

"Ega siin ei saa ka linn midagi teha, sest kuhu ta need lapsed paneb. On ju antud välja määrus, et kool peab olema kodulähedane. Selle probleemiga pidanuks aastaid tagasi tegema," märkis Martinson.



Ettepanek on ka KK tunnid viia Nõmme Noortemajja, Loodusmajja, LOV spordi- ja saunahoonesse ja võimaldada I korruse ruumides lastel hommikupoolikul õppida!!! Praegu on küsimus ka selles, et kas me seame esikohale laste õppimise või huvitegevuse (+ koolile ehk MTÜle lisaraha teenimise).

Direktor on väga ülbe ja ütleb, et lapsevanemad ise nõustusid II vahetusega (sry aga mina kuulsin eelkooli lõpus seda, et KK klassid käivad I vahetuses ning II vahetuse info tuli sügisel ja see pidi kestma 1 õppeaasta, mitte 2)
Kusagilt ei saa infot, miks sel aastal ei õnnestu lastel varem koolis käia ja miks tunnid nii hilja algavad. Milliseid võimalusi on kaalutud, mida on tehtud selleks, et õpilastel parem oleks???

Kusjuures variant, et kolmest klassist üks õhtupoolses vahetuses käib, ei ole ju üldse paha, sest on lapsi, kes on hommikuse unega, on vanemaid, kes ei pea hommikul tööle tormama ning seega on sihtgrupp, kellele see õhtune variant ka hästi sobib.

Koolijama

Alguses oli kooli kodulehel hoiatus, et Nessil hakkab kool olema II vahetuses, kuna eelmisel aastal oli ka aga see tähendas algust kell 11 või ka varem ning kevadsemestril oli 3 päeva nädalas lausa 8.30 tundide alguseks, siis ei tekitanud paanikat.
No natuke aega hiljem tuli õpetajalt kiri, et kool algab 13.45 ja lõpp on 5-6 paiku õhtul... no siis läks paanika lahti. no millal see laps siis õpib ja kodutöid teeb?
täna tuli ka täpsem variant, 2 päeva algab kool nõks enne 1 aga ülejäänud päevad tõesti alles 2 paiku ning mingi päev kestab kuueni!!!!
Kuna eelmisel aastal oli võimalik külastada trenne ja huviringe, mis algasid näiteks kell 5 õhtul, siis on paljudel probleem, mis saab lapse huvitegevusega. kool muidugi ütleb, et nad pakuvad piisavalt palju ringe ja huvitegevust ise ka ning pole vaja trennis või kusagil muusikakoolis käia. aga kui lapsel on  hobi, siis ei tohiks seda ju katkestada.
Aktiivgrupp läheb homme direktori jutule, ma parem ei lähe, sest kardan, et ei suuda kainet meelt säilitada.

Ness poodiumil

Seekord otsustas Tips, et tema eelistab võistlustele klassiõe sünnipäeva ning läksime vaid Nessiga. See on esimene Samsungi üritus, mida eelmisel aastal külastasin ning ütleks, et üks parima korraldusega üritusi, sest nüüdseks on ju külastatud mitmeid.

Pärast Tipsu eelmise nädala rattaüritust, kus lasti tal vales vanuseklassis võistelda ja ta auhinna mittesaamise tõttu pikalt nutta lahistas... kusjuures too oli veel tasuline võistlus (käis koos treeneri ja klubikaaslastega), siis Kalevipoja etapile annaks lausa 10 punkti.

Väga meeldiv oli see, et kohe öeldi ära, et poisid-tüdrukud sõidavad koos... enne on nähtud küll etappe, kus tüdrukud on stardijoonel valmis ning selgub, et tuleb poistel ka starti minna ning siis on nad ka nende viletsamate tüdrukute taga, kes lihtsalt kodulähedasele võistlusele tulevad.

Aga jah, Ness jäi stardiks valmistuma ja mina läksin alla (finiš on ülesmäge) ning üllatus-üllatus, Ness saabub eelviimasele sirgele kolmandana. Ma esiteks hõõrusin natuke silmi, et kas näen ikka õigesti ja pistsin röökima, et edasi, kohe kurvi taga on finišisirge, pane juurde, tubli oled jne jne jne. Ness aga vaatas muudkui tagasi... ma siis röögin, et ära vahi tagasi, pane juurde, sest tagasi vaadates kaob kiirus ära  ja neljas hakkas juba lähemale jõudma.... spurtisin nagu segane, ise ka imestasin ja muudkui röökisin :P

Õnneks ta päris lõpus tagasi ei vahtinud ja lõpetas korraliku vahega neljanda koha saanud poisi ees.

Poodiumil käitumist tuleb veel õpetada - ei ole vaja hakata oma kilekotti uurima vaid pigem demonstreerigu diplomit ning õnnitlegu kaasvõitlejaid ;)

Ja mina istusin kampsuni ning jopega ja Ness läks pärast võistlust järve ujuma... prrrrrrrrrr. Hommikuse 13 kraadi peale ma ei tulnud selle pealegi, et ujumisriideid kaasa võtta. Õhtu veetsime Põltsamaal, külastasime ühte tädi ja rüüstasime teise õunaaeda.

Tips saabus sünnipäevalt pühapäeval, väidetavalt oli vaid 4 tundi maganud ning mitu korda riietega vette kukkunud + ujumas käinud.

Kordaläinud nädalvahetus.