Pärast Tipsu eelmise nädala rattaüritust, kus lasti tal vales vanuseklassis võistelda ja ta auhinna mittesaamise tõttu pikalt nutta lahistas... kusjuures too oli veel tasuline võistlus (käis koos treeneri ja klubikaaslastega), siis Kalevipoja etapile annaks lausa 10 punkti.
Väga meeldiv oli see, et kohe öeldi ära, et poisid-tüdrukud sõidavad koos... enne on nähtud küll etappe, kus tüdrukud on stardijoonel valmis ning selgub, et tuleb poistel ka starti minna ning siis on nad ka nende viletsamate tüdrukute taga, kes lihtsalt kodulähedasele võistlusele tulevad.
Aga jah, Ness jäi stardiks valmistuma ja mina läksin alla (finiš on ülesmäge) ning üllatus-üllatus, Ness saabub eelviimasele sirgele kolmandana. Ma esiteks hõõrusin natuke silmi, et kas näen ikka õigesti ja pistsin röökima, et edasi, kohe kurvi taga on finišisirge, pane juurde, tubli oled jne jne jne. Ness aga vaatas muudkui tagasi... ma siis röögin, et ära vahi tagasi, pane juurde, sest tagasi vaadates kaob kiirus ära ja neljas hakkas juba lähemale jõudma.... spurtisin nagu segane, ise ka imestasin ja muudkui röökisin :P
Õnneks ta päris lõpus tagasi ei vahtinud ja lõpetas korraliku vahega neljanda koha saanud poisi ees.
Poodiumil käitumist tuleb veel õpetada - ei ole vaja hakata oma kilekotti uurima vaid pigem demonstreerigu diplomit ning õnnitlegu kaasvõitlejaid ;)
Ja mina istusin kampsuni ning jopega ja Ness läks pärast võistlust järve ujuma... prrrrrrrrrr. Hommikuse 13 kraadi peale ma ei tulnud selle pealegi, et ujumisriideid kaasa võtta. Õhtu veetsime Põltsamaal, külastasime ühte tädi ja rüüstasime teise õunaaeda.
Tips saabus sünnipäevalt pühapäeval, väidetavalt oli vaid 4 tundi maganud ning mitu korda riietega vette kukkunud + ujumas käinud.
Kordaläinud nädalvahetus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar