mina olen nõrgim lüli!
Tips essa, P teine, Ness kolmas (jooksis talvesaabastega - tark laps, tark laps..... botased olid esikus olemas küll, sai trennikotist välja võetud ja puha aga jalga ei jõudnud ega kaasa ka paraku mitte) ja mina neljas. Imede-ime on see, et ma ära ei surnud, tavaliselt on 3km see piir, kus surema hakkan või hakkab pistma või põlv valutama või tuleb jalg otsast ära aga seekord, täiesti müstiliselt, suutsin kõik see maa joosta.
nüüd tuleb veel suvi otsa komapäeviti jooksmas käia ja vaatame kuidas sügisel lood on.

Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar