Rattahooaeg on avatud juba mõnda aega aga möödunud nädalivahetusel sai austatud ka võistlushooajaga. Käisime külast neiu T-l ja Mulgi rattamaratonil, kus Tips ja Ness sõitsid lastesõitudel välja ajad esimesse poolde ning pereisa jäi poolmaratonil suhtkoht keskmiseks.
Tips avastas, et ta peab sel aastal võistlema koos 11-12 aastaste neidudega - sügisel sündinute raske saatus ning oli endast ikka väga väljas, õnneks ikka suutis oma stardiks toibuda ning klippidega oma kolm ringi ilusasti läbida. Jajaa - klippidega, neis sai juba eelmise suve lõpus räägitud ja siis ma tellisin kevadel ka rattakingad nr 35,5, sest väiksemat numbrit polnud - need on aga mulle väikesed ja talle tohutult suured, sest ainult 1 krõpsuga ja ei saa väga kõvasti kinni tõmmata. Läksid siis X-Sporti ja ostsid 3x kallimad nr 36 kingad, mis nii talle kui mulle jalga lähevad. No ja harjutamist oli siis ma arvan, et 5-6 korda enne võistlust ja suhe klippidesse on armastuse-vihkamise suhe... et kui parajasti välja tuleb, siis on superrahul aga kui kukub, siis on jama. Põhiprobleem ongi kukkumistega, sest kui tasakaal kaob ei ole jalga pedaali küljest üldsegi mitte kerge kätte saada.
Aga nüüd on nad Roheliste Rattaretkel - Tips klippidega ja tundub, et saab hakkama. Eks varsti kuuleb muljeid.
Õnneks jäeti mulle koju Ness, kes tegi täitsa ise (OK, vanaema pisut aitas) ja minu eest salaja koogi :)
Ja neljapäeva sain koolis enda portree ja paar lille, mis kunagi ei närtsi - 1 on praegu koridoris (pesulõksuga) lambi küljes ning teine magamistoas... tuhkkuiv küll, väidetavalt aga kastmist ei vaja.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar