Kiire Rootsireis :)

Nujahh, kuna juba eelmisel suvel pidime Pipimaad väisama (see oli lubatud Tipsu klaveritundides käimise motivaatoriks) aga ei jõudnud sinna, sest olgem ausad - selle reisi rahade eest saaks perega mõnusalt nädala soojal maal puhata... aga no kui on lubatud, siis on lubatud ja tuleb minna.

Mõtlesime ja lükkasime otsustamist edasi ning siis üks reede otsustasime, et tuleb ikka minna.... võtsime pühapäeva hommikuks laevapileti Helsingisse ning õhtuks Helsingi-Stockholm ning pakkisime-uurisime (sh tagasitulekuvõimalusi, mille jätsime ilmast ja muudest näitajatest sõltuma, st lahtiseks) ja panime pühapäeva hommikuks äratuskellad.
Kõigepealt kimasime Heurekasse, seal oli muuseas dinosauruste eri, mis lastele sobis. Näitus oli õues ja lubatud vihma asemel (see oli ka põhjus, miks valisime koha kus ka siseruumides rohkelt tegevust) oli ilm ilus ning väljas oli mõnus tegutseda.
Õhtuks laeva ning seal oli lastel tegevust maa ja ilm. Viking Villel oli lisaks tavapärasele bingole ning diskole olümiaprogramm, teater, Wii mängud, batuudid jne jne.... igatahes õnnestus lastelt sealt ohtralt nänni kokku korjata. Nii et teadke täiskasvanud, kes te laevaga reisite - te maksate kõik selle nänni ja lõbustuse, mis lastele korraldatakse kinni, sest lastel on sõit tasuta :P
Esmaspäeva hommikul kihutasime Kolmardenisse, võtsime 2-päeva pileti ning nautisime täiega. Ühe päevaga poleks seal tõesti midagi näha jõudnud, juba etendusi mida vaadata on 3 + safari + laste lõbustused + kaamelisõit jne jne. Safari oli küll teistsugune kui arvasime, nimelt on neil nüüd gondlid, mis teevad nö metsikul alal tiiru ning saad valida siis mitme keele vahel hääle, et saada infot allolevate loomade kohta. Gondlid olid muidugi stiilsed - kõik oli kujundatud "metsikus stiilis", sebra, kaelkirjaku jne mustrilised istmed, akende asemel trellid jne. Mingi hetk mõtlesime minna ka delfiine vaatama aga see järjekord ukse taga mõjus tõsiselt ehmatavalt ning otsustasime šõud järgmiseks päevaks jätta. Mõnus on see, et Kolmardenis ei vaata Sa loomi läbi trellide vaid kõik on kujundatud "vaba loodusena", kahju et Tallinnas seda teed ei minda :(
Teist päeva alustasime lindude etendusega, suurim vaatamisväärsus oli muidugi "nõid" ehk see meesterahvas, kes kogu kupatuse ühtseks tervikuks sidus.

Lastele oli seal muidugi palju mõeldud, laste loomaaed, mitu mänguala, elektriautode rada, batuudihüpped, väike lõbustuspark (ok, see on liialdus, sest atraktsioone oli 2 - suur kiiklaev ning delfiiniekspress, mis kujutas endast siis ameerika mägesid rootsi mastaabis), mis oli paigutatud delfinaariumi ning merilõvide kõrvale - ehk siis kõik oli teemasse. Mõlemad etendused olid lahedad... ja kui varasemalt olen alati delfiinidele kotikuid eelistanud, siis seekord meeldisid mulle delfiinid rohkem. Järgmisel suvel tuleks minna kusagile mujale delfiine, merilõvisid jne vaatama, nad mõjuvad nii positiivselt ja rahustavalt. Ilmselt kuluks mulle delfiiniteraapia ära ;)
Pärast kahte päeva loomaaias võtsime 1 rahulikuma programmiga päeva ning näitasime lastele Göta kanalit ning seda kuidas laevad läbi lüüside sõidavad. See oli päris põnev vaatamine, esimese satsiga oli 2 purjekat ning 1 jaht korraga lüüsis aga lõpuks nägime ära ka laeva, millest laiem ning pikem poleks enam sealt läbi pääsenud.
Seal sai muidugi kirutud rootsimaist parkimiskorraldust. Hullem kui meie MuPo, ausõna!  Tegime igaks juhuks filmi toimunust - juhuks kui nad tulevadki trahvi nõudma. Parkimise eest oli meil makstud ning aeg üle ei läinud!

Järgmiseks võtsime ette kuulsad karamellikommid, triibulised ning erinevate kujudega. Boonuseks jõudsime poodi ajal, mil üht satsi komme parajasti valmistati ning toodi ka soojalt meile degusteerida. Lastele lõbu rohkem kui rubla eest.

Õhtuks säittisime end Vimmerby lähistele et neljapäev seal veeta. Selleks ajaks oli selge, et neljapäeva õhtusele laevale Poola me ei jõua, nii et 2 ööd veedame seal. Siis jõuab ka Bullerbyt vaatama ning Pipimaalgi ei pea tormama. Oleks lapsed ning ise rootsi keele oskaja, siis oleks võtnud sinnagi 2-päeva piletid, kuna aga kõiki etendusi võõras keeles vaadata ei jaksa, siis otsustasime ühe päevaga hakkama saada. Rahvast oli rohkem kui inimesi ning kohati oli päris kitsas. Aga sai nähtud ikka väga palju ning kohati jättis parema mulje kui ette kujutasin. Kasvõi see, et see aeg kui kava järgi tegelased nö kohal olema pidid oli ühtlasi aeg kus nad aeg-ajalt etendusi mängisid - lisaks eraldi väljareklaamitud etendustele.
Aga vaatasime ühe jupi Emilit, siis kogemata vendu Lõvisüdameid ja Karlssonit ning plaanitult Pipit ja kogemata Madlikest ja lõpetuseks Röövlitütar Ronjat, mis mulle kõige parema mulje jättis. Seal oli tõesti selline mõnus kallakul istumisruum, oli näha ja tegevus oli tõesti raamatust (lossi äikesega lõhenemine Ronja sünnil ning lõpuks kahe röövlikamba leppimine). Pipi etendusel oli liiga palju rahvast, etenduses liiga palju röövleid ja liiga vähe minu jaoks harjunud Pipit. Maja aga oli aus ning pärast said ka lapsed röövlilaevaga "merel" sõita.

Tol päeval üritasime ka uurida, kas ja kuidas koju tagasi saaks. Iga päev oli tulnud väike vihmasabin ning tundus, et aitab kah selleks korraks.... ja siis selgus, et ei Tallinki ega Vikinguga ei saa Eestisse enne teisipäeva!!! Nii et me läksime hoopis Saksamaale. Võtsime reedet rahulikult, pakkisime ja sõime hommikul ning ööseks jõudsime pärast suhtkoht hilist ja hilinenud laevasõitu Poola. Võtsime teel suvalise öömaja ning jõudsime  laupäeva pärastlõunaks Gdandskisse. Ja sinna ma soovitan minna, vanalinn oli tõesti vaatamist väärt. Poola restauraatorite kuulsus on muidugi neist ees, nii et autentsust ma igaks juhuks taga ajama ei hakanud aga üldmulje oli hea.
Pühapäeval läksime poolsaare tippu - Hel külakesse ning militaarrajatisi vaatama, seal on tõesti vinged liivarannad ning kui päris poolsaare tipus oli pisut tuuline, siis poole poolsaare peal leidsime praktiliselt tühja ning pisut tuulevarjulisema ranna, mida lapsed täiega kaifisid. Madusid seal polnud, pildist ei tohi end eksitada lasta... lihtsalt üks mees tegi sellega äri, et lasi soovijatel end oma lemmikloomaga pildistada.


Õhtul käisime ka kuulsal Sopoti muulil... väga mõnusa õhkkonnaga koht on - rand, promenaad, päikeseloojang, mereröövlilaev. Ning peod käisid igal pool, sinna jõudes panid muuli algusesse välikino üles ning nauditi elu.





Lõpuks siis Vilnius ning Kaunas. Viimaste uudiste valguses on loota, et ka tuleval suvel Vilniust väisame, meile Nessiga oli sel aastal juba teine kord sinna jõuda.
Kaunases polnud ammu käinud ja mitmes mõttes oli seal tšillim ja rahulikum kui Vilniuses, sh teenindusega võis rahule jääda.
Eks ta ole mõnes mõttes arengult Vilniusest maha jäänud, just raha puudutavas - kirikutes korrastamine ja restaureerimine. Mul oli nii kahju vaadata nõukaajal käest lastud kirikut, kus langevarjurite baas olevat olnud. Eestis said kannatada pigem uuemad (20. sajandi algusest pärinevad) kirikud ning palvelad aga sealseid uhkeid ja samas nii lagunenud kirikuid oli kurb vaadata :(