Suusatamine

Seekord siis Tahko. Eelmise aasta skeemitamine, et üks reis ühe- ja teine teise lapsega ei toiminud, sest ise omas tempos sõita-süüa-olla ikkagi ei saanud. Seega otsustasime, et tuleb teha erireis lastele. Kuna Himost ei tahtnud rohkem ning omapäi on Rootsi sõita kallis ning tüütu ja Tahko oli siiani ka külastamata, saigi valitud viimane.
Eesti keelt oli küll mägedes rohkem kuulda kui mingit muud keelt, lällariga polnudki võimalik eestivaba kanalit leida - no kui see noorte võistlejate kanal välja arvata.

Ness tuiskab

Aga hotell osutus õnneks soojapidavamaks kui ma kartsin, mahtusime ilusasti ära ja iga õhtu oli saun :) lastel oli vaja vaid paar sammu astuda ning olimegi kohe esimese tõstuki juures (mis küll praktiliselt laugel maal paiknes) ning mäed olid normaalses korras. Mis ajas närvi on see, et osad tõstukid on lahti ainult keset päeva, sh see tool, millega Ness kangesti sõita tahtis. Nagu ikka paiknesid lastele sobivamad mäed nö mäe tagaküljel aga see oli vaid esimeste päevade teema. Kuna toolid olid IN, ning neid oligi vist kogu keskuse peale 2, siis vaatasime kaardilt, et ohhooo... sinine rada. Seal olid järsemad ka kõrval aga plaanisime enda meelest sinna sinisele võtta.... Ness veel kommenteeris, et tumesinine rada :P, tegelikult oli küll must - aga Skandinaavia must pole mingi õige must ju! Igatahes sellise järsema mäe peal tegid lapsed pisut korralikumat tööd, pöörasid lausa ja puha. Ning see must oli ohutum kui sinine, mis oli küll laugem aga see-eest jõletumalt kitsas ning kitsas + tihedalt rahvast on ka ohtlikum!

Tips hüppel

Tips pani hullu, käis lustipargis hüppeid tegemas... mina küll ei julge. Pärast seda kui Andorras hüpekal suusk alt tuli ning ma ühele jalale maanduda ei osanud, tundub targem sellistest asjadest hoiduda aga tuubi proovisime kõik ;)