reisusellid suusatajad

Peale jõulu tuli ju liigsöömisega võidelda ning vabu päevi ära kasutada, seega tundus mõistlikuna (ma küll ei tea mis meeltesegadus too hetk valitses?) mõte minna lapimaale suusatama.

Pakkisime, lisaks jõulukinkidele tuli varuda puuduolevat varustust, pakkisime, hankisime süüa kaasa, pakkisime... ja läksime

sõitsime hommikuse laevaga, siis päev otsa ning keskööks olime kohal. Polaarjoont ületades peksti kõik rahvas bussist välja ning ristiti polaarrebased. Külm oli, prrrr

Lisaks suusatamisele nautisime loodust... polaaröö oli märksa valgem kui ma arvasin - kell 10-14 oli nii nagu meil hommikul 8-10 ja kell 14-16 umbes.

Ja kui Tips oli tubli nagu alati, sai ka enda jaoks liiga pikkade suuskadega hakkama, siis Ness üllatas, sest olin kindel et ta ei pea vastu pikkadele mäepäevadele ja pole ka väga sportlik tüüp... aga näe, õppis isegi pöörama ja pidurdama ning sinine mägi on talle täiesti OK, tuleval aastal siis punased ja ületuleval mustad :P

Tips saab hakkama kõigi mägede ja radadega, ainult et aeglane on võrreldes meie tempoga. Toolile saab ka ise, sellest ei hakka rääkima et knopka ja ankruga sõidab ilma mingi abita üksi üles - no ankru jaoks oli ikka selle tõstukionu abi vaja aga soomes on seetõttu super lastega käia, et nad on väga sõbralikud ja hoolitsevad just laste suhtes. Kasvõi üks järsem sinine mägi, millel Neskiniga lõpus harjutasime - nad panid tõstuki aeglasemalt käima, et noormees saaks ise hakkama.

No ja nüüd on suur kurtmine, et miks me neid märtsis kaasa ei võta - et nad tahavad ka meiega Alpidesse tulla. Kunagi võtame, nii 3-4a pärast vast?