Hiiumaa-Võsu-Võru

Hiiumaale oli plaanis juba 26. juulil minna... aga nojahh, suve ilusaimate ilmade ajal pidi ju haigeks jääma ning üle 39 palavik ei tekita ka väga suurt soovi kusagile rändama hakata. No ja siis kui me lõpuks 30. juulil minema saime oli veel ilus ilm, järgmisest päevast läks aga olemine nutuseks. Lastel loomulikult mitte, nende jaoks vist polegi kehva ilma? Igatahes pool aega istusid nad kitsede ja lammaste juures ning tundsid end suurepäraselt. Ja laupäeval oli ju kuulus kohvikute päev... seda ju tuli külastada, ja kohvikuid siis ka - 7/15, rohkem kõht ei kannatanud. Ilmselt ilusama ilmaga ja hommikul varem alustades jõuaks kõik kohad läbi jalutada/degusteerida/kohvitada.

Tagasisõit oli muidugi eraldi ekstreemkogemus. Viimane laev lahkus saarelt 20.30, no me avastasime seda ca pool tundi varem, kuna aga sadamavaht teatas, et niikuinii pannakse lisapraam, sest järjekord on niivõrd pikk hakkasime siis 8 paiku sadamasse liikuma. Järgmine praav oli St. Ola, mis on suurem (peaks isegi 150 autot peale võtma?) ning autosid+järelkärusid ootamas ca 100 - seega lootus oli suur. Aga peale me ei mahtunud :( Sadamakohvikus sooja sööki nii hilja ei müüdud, sai vaid jäätist, teed (küpsist-šokolaadi ja alkoholi paistis ka olema), nii et tegime autost kino ja vaatasime praami saabumiseni filmi... no ja umbes keskööl saimegi praamile!!! Sellest praamist jäi küll üle poole tühjaks aga 1/3 täituvuse puhul peavad nad siiski lisareisi ära tegema. Lõpp hea, kõik hea... suur väsimus muidugi mitte nii hea.

Kuna nädala lõpus tundusid ilmad jälle ilusad olema, sai perekondlikult külastatud nostalgilist Salmistu-Valkla randa ning õhtul Võsus maandutud. Kultuuriprogramm oli ka, sest käimas oli Viru folk ning Kessu ja Tripi laul Hanna-Liina Võsa ja Tanel Padari esituses jättis kustumatu mälestuse, Timmu ja Liina majaksesel mere ääres polnud ka väga viga. Neskin magas enamiku kontserti maha, Tips toimetas iseseisvalt, läks Padari laulmise ajal lava ette keksima ka lõpuks. No ja päris õhtul, siis kui lapsed juba enam-vähem magasid, siis lahkusime lastevabale nädalale koju.

Sai remonti tehtud ja mina sain rõõmsalt tööl käia ning õhtuti sai filme vaadatud ning rohkelt kooke ja pisut alkoholi tarbitud ... niimoodi lastevabalt elades võib veel paksuks ja alkohoolikuks kätte minna.

Lapsi kätte saama ei läinud me laupäeval aga mitte Võsule vaid Võrumaale - olid teised väga rahuloleva väljanägemisega maalapsed - eks see maapiima ja -munade peal elamine koos maaõhuga teeb seda ;) Ja kultuuriprogramm loomulikult ka - Maanteemuuseum... see küll areneb ning kohasem oleks seda kohta tuleval aastal külastada, siis kui kõik plaanitu eurorahade toel valmis on saanud.

Ja nüüd ongi puhkused läbi, Tips läks täna lasteaeda - lootuses vanu sõpru näha - enamik läheb ju kooli! Ja Ness läheb tulevast nädalast. Eks ta oleks juba sel nädalal tahtnud minna aga...

Tips: Mina lähen sellepärast lasteaeda, et oma vanu sõpru näha!

Ness: Minu sõbrad küll vanad ei ole.

Ja kuna tema nooruslikud sõbrad käivad veel mitu aastat lasteaias ning neil on aega pikk pikk talv koos mängida, las ta ikka puhkab veel natuke.